Muusika küla asub endise Hageri kirikukihelkonna Ruila ordumõisa valdusesse, kuid põlistalud ja suguvõsad on palju vanemad kui sellenimeline küla ise.

Andmed Muusika nimelisest külast pärinevad 19 sajandi II poolest. Mõne põlisperekonna, nt. Viita talus elavate Kraamide sugupuu ulatub välja 17 sajandisse, ehk Rootsi aega.

Eestimaa 1725-1726 a. adramaarevisjoni Harjumaa allpublikatsiooni(II kd, 1988, lk. 249) põhjal oli Ruila ordumõisas kaks küla. Need olid Kabila (4 talu) ja Kirpma (24 talu). Kirpma küla talude nimekirjas võib silmata mitmeid praeguse Muusika küla talusid nagu nt. Naano (Naehno, Nahno), Rõkardi (Rockardi, Reckardi) ja Nõmme (Nemme). Tõenäoliselt on neid seal kirjas rohkemgi. Kirpma külas elasid enamuses mõisasulased ja teenijad ning neile kasutada antud talumaad mõisastati 19 saj. Hoo sai sisse talude päriseks ostmine ning mõis müüs talupoegadele just oma ääremaid.

Muusika külas on Muusika talu, mis on ostetud mõisa käest aastal 1882. Mõisa kaardil on märgitud kohanimeks „Musika“. Kas talunimi andis nime ka külale või küla talule, ning miks just „Muusika“ on, sellele küsimusele enam kohalikud inimesed kahjuks vastata ei oska.  Küll aga mäletatakse, et pillimäng on siinkandis alati au see olnud ning igas talus leidus vanasti pillimees. 1929 a. Jagati talupoegade vahel Muusika talu pooleks ning üks neist hakkas poodi pidama. Muusika talu on praegu siinkandis üks väheseid majapidamisi, mis täielikult talupidamisest elatub. Kasvatatakse noorloomi ning peetakse piimakarja, lisaks kanad.

1910 a. Tööra (hiljem võeti talunimeks Teeraja) talus sündinud Aliide Sildvee (sünd. Grünberg) mäletab, et tema vanavanaisa Jaan oli Muusika külas sündinud ning pidas enne Tööra talukoha ostmist Muusika kõrtsi ning jagas päeval talupoegadele kõrtsi vastas asuvast mõisa magasiaidast vilja. Kõrtsihoone enam säilinud ei ole.

1871 a. Ehitati Muusika küla külakool, millest on kasvanud välja praegune 1940 aastast Ruila mõisa häärberis asuv Ruila Põhikool. Kuni külakooli ehitamiseni oli rahva haridustase madal. Leidus mõni, kes oskas lugeda, kuid kirjaoskus oli praktiliselt olematu. 1914-1916 ehitati uus, avaram ja ruumikam koolimaja. Kohaliku valla ega kirikuarhiivis puuduvad selle kohta andmed, kuid teated on suusõnalised. Õlgkatusega külakooli enam alles ei ole. 1916 a.

Omaaegse seltsielu pani koos õpetaja Helmes Israeliga käima 1908 a. Sündinud saarlane Ida Suitsepp (neiupõlvenimega Lesk), kes 18 aastasena Muusika külla Ramla tallu teenijaks kaubeldi ning ainsale perepojale Johannesele silma hakkas. Ramla oli küla suurim talu.

Maarja külas Oja talus elas üks vahva mees Jüri Kruus, kes pani käima puhkpilliorkestri ja koorilaulu.

Teiseks silmatorkavaks kujuks oli Vanatoa peremees Johannes Abiram, kuna seal talus peeti laupäeva õhtuti palvetunde ja rahvas käis kohal nagu kirikus.

Põlluharimisega paistis veel silma Nõmme talu peremees Ants, kes olevat kündnud kartulipõldu ning lõunale minnes jätnud hobuse põllule lahti rakendamata. Siis tulnud sinna siblima kanad ning ajanud künnijärje segamini. Tulemuseks oli risti-rästi ja sinkadi-vonkadi küntud põld, millest on tulnud ka kõnekäänd: „segamini kui Nõmme Antsu künnijärg“

1941 a. 14 juuni möödus Muusika külas ohvriteta. 25 märtsil 1949 a. Küüditati Siberisse ainult üks perekond (Vanatoa talu peremees Johannes Abiram`i perekond koos kuue lapsega) , kuigi maareformiga võeti maid vähemaks enamikul küla taludest. Kohe peale küüditamist tehti Vanatoa tallu kolhoosi „Kuldne Tulevik“ keskus ning kanala.


Kool

Külaelu

Inimesed

Pildi arhiivAlbum/Pages/Ajalugu.html

Talud

Ajalugu